MAZDA LOOD

DISAINERITE DÜNASTIA

Disainerite dünastia

Mazda disainiosakonnas kutsub nime „Maeda-san“ mainimine alati esile aupakliku ja harda reaktsiooni.
Selle perekonna kaks viimast põlvkonda on väga suurel määral kujundanud Mazda tootemargi välimust, kuid nad ei ole disaini osas alati ühel nõul.

Siin on lugu ühest erakordsest disainerite perekonnast. Kujutage ette isa ja poega, Matasaburo ning Ikuo Maedat. Nende suhe on keeruline, nagu see tihti isa-poja suhetega on. See on täis armastust ja vastastikust austust, kuid samal ajal on nende iseloomud ning maailmavaated väga erinevad. Isa, kes on õppinud insener, hindab kasinust, lihtsust ja distsipliini. Tema inspiratsioon: Saksamaa Bauhausi koolkond oma tugeva funktsionaalsusele orienteeritusega. Poeg on kirglik rallisõitja, keda sõbrad ja kolleegid kutsuvad hüüdnimega „Speedy“, kes armastab emotsioone tekitavaid asju, mis paistavad elusatena.

Tema inspiratsioon: Itaalia disaini sensuaalsus, looduse dünaamiline energia. Esmapilgul tunduvad kaks meest teineteise pea täielike vastanditena. Siiski on neil midagi ühist, mis on üsna märkimisväärne. Nad on mõlemad legendaarsed Mazda autodisainerid, kes on mõlemad tootemargi mitme mõjukaima mudeli loojaks. Disainerite dünastia, mis kujundab Mazda esteetilist taju tänase päevani.

 

Vorm järgib funktsionaalsust

Hiroshimast pärit Matasaburo Maeda oli vahetuks tunnistajaks võitluslikule vaimule, mis tõusis tema kodulinna varemeist, ja rollile, mida selles taassünnis mängis Mazda.

Ta liitus ettevõttega aastal 1962.

18 aastat hiljem oli Maeda tõusnud Mazda disainiosakonna üldjuhiks, seda ametit pidas ta aastatel 1980–1987. Tema ametiaeg jättis sügava jälje, mis täna endiselt mõjutab Mazda lähenemist disainile.

Ta uskus kindlalt põhimõttesse „vorm järgib funktsionaalsust“ – õpetus, mille ta kõigist omavahelistest erinevustest hoolimata andis edasi oma pojale Ikuole. Maeda seenior uskus, et disain ei tohiks kunagi olla lihtsalt kaunistuseks. Igal detailil peab olema otstarve, miski ei tohi olla üleliigne. See lähenemine väljendus sellistes mudelites nagu kandiline Mazda 929 HB, mida müüdi aastatel 1981–1986.

Esimese Maeda disainiajastu krooniks oli aga Mazda RX-7 – klassikalise rootormootoriga mudel, mida paljud Mazda austajad endiselt armastavad. Matasaburo Maeda sõnul olid selle rootormootoriga auto iseloomulike selgete joonte ja sileda elegantsuse jaoks määravad kolm põhimõtet.

„Esmalt otsisin ma parimat võimalust, kuidas väljendada rootormootori iseloomu. Teiseks soovisin vähendada takistust ja kolmandaks nägin vaimusilmas mudelit RX-7 klassikalise eespoolse keskmootori paigutusega.“
Rootormootori erinev geomeetria võimaldas disaineritel auto nina tavapärasest palju sügavamale alla tuua. Koos peitlaternatega moodustab see sportautole iseloomuliku kuju. Kuna mootor mängis sõiduki disainis sedavõrd suurt rolli, pole üllatav, et Matasaburo otsustas insenerid ja mudeldajad varakult disainiprotsessi kaasata.

Ajal, mil Maeda juhtis Mazda disainiosakonda, lõi ta süsteemi, kus need kolm rühma tegid teineteisega pidevalt koostööd, mis on siiani Mazda ühisloome protsessi aluseks.

 

Isa ja poeg, nagu kaks (erinevat) tilka vett

Seda, et Ikuo Maeda viimaks oma isa jälgedes minna otsustab, poleks olnud lihtne ette ennustada. Hoolimata entusiasmist, millega Matasaburo oma ülesandeid Mazdas täitis, jättis ta oma töö alati kontorisse.
„Ehkki sõna 'disainer' kõlab kaunilt, on see töö tegelikult vaevarikas ja ma ei võtnud kunagi tööd koju kaasa,“ meenutab vanem Maeda.

Tegelikult ei olnud noorel Ikuo Maedal algselt mingit plaani valida karjääri autodisainis, kuigi ta armastas autosid juba varakult – eriti ralliautosid. Ikuo sõnul tekitas temas huvi autonduse vastu 1971. aasta film „Le Mans“, mille peaosas oli Steve McQueen, mitte tema isa.

„Just siis otsustasin ma, et soovin töökohta, mis oleks seotud autodega,“ ütleb Maeda.

Noor Ikuo Maeda alustas tööstusliku disaini õpinguid Kyoto tehnoloogiainstituudis, järgides Maeda reeglit, et kodus tööst ei räägita. Kui ta saabus oma vanematekoju valges RX-7-s, ei olnud tal aimugi, et tema isa oli selle disaininud.

„Ma ostsin selle auto lihtsalt seepärast, et see oli kiireim müügil olev mudel,“ räägib Maeda, kes on kaks korda kiiruse ületamise eest juhiloast ilma jäänud.

Nagu ta ka ise tunnistab: „Minu arvates nägi see ka päris hea välja.“

Sellele vaatamata alustas ta 1982. aastal oma karjääri ettevõttes, mis oli teinud tema isast elava legendi autodisainis. Ja mõnekümne aasta pärast on pojast saanud Mazda globaalse disainiosakonna peadisainer, keda austatakse sama kõrgelt kui tema isa.

Stabiilsusest voolavuseni

Kui te paluksite Ikuo Maedal võrrelda oma isa ja enda disainifilosoofiaid, saaksid teile üsna selgeks nendevahelised erinevused. Noorem Maeda ütleb, et tema isa disainid on „vaiksed ja siledad“, tema omad aga „dünaamilised ja liikumisest tulvil“. Ta lisab, et Matasaburo „püüdleb vormide poole, mis on stabiilsed, samas kui ma ise keskendun muutlikkusele ja voolavusele“. Liikumisele ja muutuvatele vormidele asetatud rõhk on tõepoolest kesksel kohal disainifilosoofias, mille Ikuo Maeda lõi siis, kui ta Mazda disaini juhtimise 2009. aastal üle võttis.

Disainikeel „Kodo – Soul of Motion“ püüab jäädvustada liikumise ilu seisvasse objekti.

Mitmed varased seda uut stiili järgivad disainid olid inspireeritud gepardist, kes on valmis kohe oma saaki ründama. Kümme aastat ja mitmed mudelid edasi on rõhuasetus endiselt püüdel jäädvustada liikumise võimas, toores energia elegantsesse ning esteetilisse vormi. Just seda peab Ikuo Maeda silmas, kui ta räägib oma disainide „emotsionaalsusest“ – iga Mazda auto peab vaatajat liigutama, panema ta tundma energiat, mis on laetud sellesse seisvasse objekti.

See strateegia paistab toimivat, tunnistab Matasaburo: „Tema disainis on midagi, mis avaldab mulle mõju. Ma mõistan seda. Ja see ei ole seepärast, et ta on minu poeg.“

 

Minevik, olevik, tulevik

Ühes Kodo disaini arenguga tugevnes isa mõju poja vaadetele disainist. Sarnaselt isaga usub ka Ikuo Maeda, et vähem on rohkem ja vorm peab alati järgima funktsionaalsust. Mõlemad Maedad mäletavad selgelt määratlevat hetke noore Ikuo esteetikatajus.

Kui Matasaburo Maeda töötas RX-7 disainide kallal, andis ta oma pojale paberinoa, mis oli kaunis, kuid samas väga lihtne. Särava terasest noa disaineriks oli Enzo Mari, kuulus Itaalia disainer ja kunstnik. Disaini tegi eriliseks keerd, mis jättis mulje, nagu oleks väga tugev inimene nuga paljaste kätega keeranud – vaevumärgatav, kuid äärmiselt mõjus efekt.

„Ma tahtsin Ikuole näidata, kuidas vaid ühe keeruga on võimalik saavutada täiesti uus ilme,“ räägib Matasaburo.

See õppetund läks pojale kindlasti südamesse: „Kokkupuude selle esemega tähistab minu jaoks väga olulist momenti minu elus. See on lihtsas vormis ese, mis on väga kaunis ja tohutult sisuka stiiliga. See pani mind mõtlema – see on disain. Ma olin noor, ilmselt esimest aastat keskkoolis, ja see pani mind mõtlema, et ma tahaksin seda tööd teha,“ meenutab Ikuo Maeda.

Ta lisab: „Kui ma poleks seda kunagi näinud, võibolla ei oleks siis mind täna siin, võibolla ei oleks ma otsustanud hakata disaineriks.“

Imetlus Itaalia disaini elegantsuse vastu võib olla üks vähestest asjadest, milles isa ja poeg ühel meelel on.
Legendaarsed autodisainerid Giorgietto Giugiaro ja Nuccio Bertone on mõlemad olnud külalised Maedade kodus.

Sarnaselt Matasaburo Maedaga töötasid nad Mazda Luce mudeliseeria erakordsete disainide kallal, mille hulgast tõusis eriti esile 1969. aasta Mazda Luce Rotary Coupé.

„Ma ei mõistnud, mida nad rääkisid, kuid mulle avaldas muljet nende kirg ja asjaolu, et nad oskasid kõigiga suhelda,“ ütleb noorem Maeda-san ning tunnistab, et nad on mõjutanud ka kõige uuemaid Mazda autode põlvkondi.

Mis eristas Maeda arvates Itaalia disaini, oli põhjalikkus, millega loodi raam, mille ümber ehitati disain:
„Kui disain on keskendunud raamile, on tulemuseks jõud ja ilu,“ selgitab Ikuo.
„Need inimesed mõistavad auto olemust.“

Kui tal avanes võimalus otsustada Mazda autode tuleviku üle, püüdis ta just seda ka saavutada.
Dünaamiline ilu, minimalistlik disain, jõuline olemus, mis toetub raamidele – see kõik tuli veelgi rohkem esile Kodo disaini teises etapis, mis sai alguse 2015. aastal ideeautost RX Vision. Mazda disainerid hakkasid sõiduki kerelt kõrvaldama kõiki ebavajalikke elemente ja koguni iseloomulikke jooni.

Tulemus: pinnal tantsivad valgus ja vari loovad kujundeid ja liikumise, mis annavad autole elu, sellest saab hingega olevus – temas on liikumise hing, Soul of Motion.

 

Maeda pärand

Ikuo Maeda süstis kahtlemata uude Kodo disainikeelde enda ainulaadse iseloomu: emotsionaalne mõju ja dünaamiline jõud, millest ta vahel tundis puudust oma isa „vaiksetes ja siledates“ disainides.
Sellest hoolimata ei unustanud ta kunagi oma isa pärandit.

Paljude Mazda austajate jaoks on RX Vision endiselt Ikuo Maeda valitud kaheetapilise esteetilise rännaku krooniks. See rõhutatult lihtne ja elegantne rootormootoriga ideeauto on justkui austusavaldus Mazda disaini juurtele, mille pani kasvama aastaid varem Matasaburo Maeda. Aeg-ajalt on praegune Mazda disainijuht koguni avaldanud soovi ikooniline Mazda RX 7 ellu äratada. Kõige esimene auto, mille kallal Ikuo Maeda töötas, oli mudeli vahetu järglane Mazda RX 8.

Kas see tähendab, et pärast kõiki neid aastaid on kaks Maedat lõpuks saavutanud disaini osas üksmeele?
Kaugel sellest.

Tegelikult on disain perekonna kokkutulekutel peaaegu et keelatud teema.

„Me ei räägi disainist peaaegu üldse, kuna austame teineteist väga. Me teame, et kui me hakkame disaini üle arutama, ei lõpe see hästi. Seega püüame meelega seda teemat vältida,“ selgitab Ikuo Maeda.
Nagu Maedadele kohane, sai Matasaburo Maeda oma poja seotusest Mazda RX 8 disainiga teada alles umbes kolm kuud enne auto müüki minemist 2003. aastal.

Väidetavalt oli ta seda hinnanud sõnadega „hea töö“. Vastastikune austus loomingulistest eriarvamustest hoolimata – ka see on osa Maeda disainerite dünastiast. Mazda ei oleks ilma selleta see, mis ta on.

chat icon

Võtke meiega ühendust

chat icon

Alusta vestlust