Kasulikud abimehed või hoopis lisariskid?

Puutetehnoloogiad meie autodes

Puutetehnoloogiad meie autodes: kasulikud abimehed või hoopis lisariskid?

Puuteekraanidega nutitelefonid on viimase kümnendi jooksul pea täielikult asendanud traditsioonilised nuppudega telefonid. Täpselt samamoodi on tehnoloogia areng jõudnud ka automaailma.

Tootjad pakuvad sageli mudeleid, mille keskkonsooli täidab suur puuteekraan, kuhu püütakse mahutada võimalikult palju funktsioone, mida sai seni füüsiliste lülititega juhtida.

Sõiduohutuseksperdid on üha digitaalsemaks muutuvate autode osas selgelt skeptilised. Kriitikana on näiteks välja toodud, et mida nutikamaks ja digitaalsemaks sõidukid muutuvad, seda enam peab juht sõitu alustades eri funktsioonide seadistamisele tähelepanu pöörama. Sama jätkub sõidu ajal – mõne sätte muutmiseks pea pööramine ja ekraani vaatamine võib kujutada juhi ja kaasliiklejate ohutusele sama suurt riski kui sõidu ajal telefoni näppimine.

Samuti on välja toodud, et füüsilisi nuppe on juhtidel intuitiivsem kasutada. Autotootjad nagu Mazda ja Audi on sellest nähtavasti aru saanud, kuna nende uutest mudelitest leiab endiselt hulganisti füüsiliste nuppudega juhitavaid funktsioone, et juhi tähelepanu sõidu ajal hajuma ei hakkaks.

Erinev seade, sama tulemus

Autoajakirjanik Karl-Erik Idasaar märkis, et autotootjad on viinud puuteekraanidele mitte ainult sätted ja multimeedia juhtimiseks, aga tihtipeale ka armatuurlaua teabe ehk olulise sõiduinfo.

„Sellised lahendused on väga mugavad, aga ainult juhtudel, kus sa autoga paigal seisad. Sõidu ajal võib liikluse ja ekraani sätete vahel tähelepanu jagamine üpris keerukaks osutuda,” sõnas ta.

Liiklusspetsialistid, sõiduõpetajad ja korrakaitsjad ütlevad justkui ühest suust, et sõidu ajal ei tohi telefoni kasutada ning tuleb keskenduda teele. Kuid kui juht peab erinevate sõiduki sätete muutmiseks pöörama pilgu armatuurlaua keskel asuvale ekraanile, on tulemus tegelikult pea sama, mis telefoni ekraani vaadates.

„Isegi mõned sekundid ekraani vaatamist võib maanteekiirusel paarisaja meetri läbimist tähendada,” nentis Idasaar.

Autoajakirjaniku sõnul tuleks kõik vajalikud sätted autos enne sõidu alustamist paika panna. „Oluline on enda jaoks ka selgeks õppida, kus mingi säte või funktsioon asub, et sõidu ajal ei tuleks neid otsima hakata. Kui võimalik, tuleks kõik parameetrid juba enne sõitma hakkamist paika sättida, et liikudes saaks ainult juhtimisele keskenduda,” lausus ta.

Nupud ei ole veel mineviku hõlma kadunud

Autobrändid teatavad tihtipeale uhkusega oma järjekordse uue mudeli veelgi suuremast meediaekraanist, kuid nagu autoajakirjanikud on märganud, ei ole kõik tootjad siiski trendiga kaasa läinud.

Näiteks pälvis Eesti Aasta auto tiitli 2020. aastal Mazda3, mida kiideti mitte ainult sõiduomaduste, aga ka nutikate ja juhi seisukohast turvaliste lahenduste eest sõitjate ruumis, mis ei piirdu ainult puuteekraanidega.

Hoolimata sellest, et see Jaapani autotootja pakub oma mudelites näiteks Volkswagenist ja BMWst tunduvalt väiksemaid ekraane, ei ole Mazda edu kuhugi kadunud – tänaseid uusi mudeleid kiidetakse sõiduomaduste eest samamoodi nagu minevikus, niisamuti on paljud autoomanikud kiitnud otsust jätta kõige olulisemate funktsioonide seadmiseks alles nupud ja rullikud.

Nuppudega asi ei piirdu

Autoturul ringi vaadates võib näha ka teisi tootjaid alternatiivseid ja ohutumaid lahendusi pakkumas, alates häälkäsklustest kuni multimeedia juhtimiseni käeviibetega. Siiski saab sedasi juhtida vaid väikest osa sätetest ning intuitiivsuselt ei asenda need lahendused füüsilisi lüliteid.

Juhile päriselt mugavate lahenduste pakkumine ei piirdu aga vaid keskkonsooli füüsiliste nuppude paigutamisega. Mugavama ja ohutuma kasutuskogemuse pärast on tootjad juba ammu viinud ka püsikiirusehoidja ja multimeedia nupud roolile, et juht ei peaks nende kasutamiseks isegi kätt tõstma. Täna lisavad autotootjad roolile aga veelgi enam erinevaid võimalusi, et võimaldada juhil ka sätete muutmise ajal maksimaalselt teele keskenduda.

Näiteks Mazda on lisaks eessõitja kiirusega kohanduvale kiirusehoidjale lisanud roolile ka kõnede vastuvõtmise funktsiooni, et juht ei peaks sõidu ajal telefonile vastamiseks ekraanile vajutamiseks roolilt käsi tõstma.